miks loeb ekraanilugeja minu lehe pealkirju valesti

Pealkirjad puuduvad või on valest järjekorras

Ekraaniluger ei leia tavaliselt lehe pealkirju korrektselt, sest need on vormindatud visuaalselt kopena — suurem, paksem, erinev värv — kuid ei ole kodeeritud pealkirjana. Ekraaniluger loeb lehe alusstruktuuri, mitte seda, kuidas midagi välja näeb. Kui sõna on suures paksus kirjas, kuid koodis ei ole pealkirja elementi (nagu h1, h2 või h3), loeb ekraaniluger lihtsalt tavalist teksti rida ja ei teata millestki pealdisega seotud. Kasutaja, kes kasutab klaviatuuri pealdiste vahel hüppamiseks kiiremaks navigeerimiseks, jätab selle teksti oma ülevaates täielikult vahele.

Samuti on vale pealkirjade järjekord levinud põhjus. Leht, mis hüppab otse h1-st h4-le või milles h3 asub h2 kohal, annab ekraanilugejale moonutatud pildi sellest, kuidas sisu on üles ehitatud — mõned kasutajad ootavad loogilist hierarhiat, et otsustada, kas nad soovivad jaotist avada või vahele jätta. See probleem ei ole eraldiseisev teiste lehe struktuuri vigadest: sarnased probleemid tekivad vormiväljadega, mida ei loeta hästi ja fookuse hüppamisega klaviatuuriga navigeerimisel. Kõigil juhtudel käib tegemist sama südamikuga: visuaalne esitlus on õige, kuid aluskoodi, mida ekraaniluger kasutab, ei ole.

Kus see WCAG-s asub: teabe ja suhted

Et struktur oleks programmaatiliselt tuvastav — seega koodis, mitte ainult visuaalselt — tuleneb sellest WCAG 2.1 teabe ja suhete õnnestumiskriteeriumist, millele EN 301 549 praktikas põhineb. Kas pealkirjad on tegelikult pealkirjadena kodeeritud ja loogilises järjekorras, on midagi, mida automatiseeritud kontroll suuresti saab märkida; mida automaatne skann leiab ja mida mitte on seejuures oluline eristamine, sest skann näeb küll pealkirja elementide olemasolu, kuid ei saa alati hinnata, kas valitud paigutus kasutajale ka loogiline on.