Kas juurdepääsetavuse seadus kehtib ka minu rakendusele?

Rakendused ja ostukeskkonnad kuuluvad sama seaduse alla

Jah, Euroopa juurdepääsetavusdirektiiv kehtib ka osturakenduse kohta, ja samamoodi kui veebisaidi kohta. Direktiiv vaatab pakutavat teenust — antud juhul e-kaubanduse teenust — mitte kanalit, mille kaudu seda teenust osutatakse. Olenemata sellest, kas klient tellib toodet veebibrauseris sülearvutist või kohalikust rakendusest mobiiltelefonist, pole see seaduse kohaldamise küsimuse jaoks oluline. See tähendab, et osturakendus, nagu veebipood, on EN 301 549 norm, praktikas WCAG 2.1 tase AA, ja see kehtib kogu rakenduse käigule: toodete sirvimisele, sisselogimise ekraanile, ostukorvi ja makseetapile.

Rakenduste puhul on rõhuasetus pisut erinev võrreldes veebisaidiga: EN 301 549 sisaldab veebilehtede nõuete kõrval eraldi osa üldise tarkvara kohta, ja see osa on kirjutatud nii, et see kehtiks ka kohalikele rakendustele, sõltumata aluseks olevast tehnikast. Mikro-ettevõtte vabastus toimib samamoodi nagu veebisaidi puhul: ettevõte, millel on vähem kui kümme töötajat ja aastane käive kuni kaks miljonit eurot ning kes pakub teenuseid, jääb reguleerimisalast välja, olenemata sellest, kas teenus osutatakse saidi või rakenduse kaudu. See on midagi, mida ulatus-kontroll arvestab.

Miks see on artiklis 2 ja normas

Direktiiv nimetab e-kaubanduse teenuseid ühe teenusena, mis kuuluvad reguleerimisala (Direktiivi (EU) 2019/882 artikkel 2, lõige 2, punkt f), piiramata kanalit ainult veebisaitidega; kohalik rakendus, mis täidab sama tellimusfunktsiooni, on sama teenuse rakendamise vorm. EN 301 549 V3.2.1 arendab seda edasi eraldi osaga tarkvara kohta, mis kehtib selgelt ka rakenduste kohta väljaspool brauserit, lisaks osale, mis käsitleb spetsiaalselt veebisisu.