Milline järelevalveasutus jälgib minu veebipoodit, kui müün paljudes EL-i riikides?

Igal liikmesel riigil on oma järelvalveorgan

Kes tarnib mitmetes EL-i riikides, on praktikas seotud mitme järelvalveorganiga, mitte ühe Euroopa institutsiooniga. European Accessibility Act on direktiiv: iga liikmesriik rakendab nõuded oma seadusandluseks ja määrab oma järelvalveorgani selle piiri sees tegutsevale turule. Hollandile on selleks Autoriteit Consument & Markt, Saksamaale Marktüberwachungsstelle der Länder für die Barrierefreiheit (MLBF) Magdeburgis, Prantsusmaale DGCCRF koos ARCOM-iga ja Belgiale FOD Economie Majanduskontroll. E-pood, mis tarnib kõigis neis riikides toimuvatele klientidele, kuulub põhimõtteliselt kõigisse neisse režiimidesse korraga, igaühel omaette seadusandlusega, omapoolse maksimumse karistusega ja omapoolse teatamisteega.

See kehtib järelevalve ja täitmise kohta; tehniline nõue sellele tagajärgi on aga kõikjal sama. Kõigis 27 liikmesriigis hinnatakse EN 301 549 järgi, praktikas WCAG 2.1 tase AA — e-pood, mis sellele standardile vastab, vastab seal põhimõtteliselt kõigis neis riikides. Erinevus ei ole standard, vaid see, mis juhtub, kui sait sellele ei vasta: Saksamaal on ametlik maksimumrahasus 100 000 eurot madalam kui ülejäänud kolmes riigis, kuid sellele lisandub kiirem tee konkurentide ja tööstusliitude kaudu, kes saavad ebaausa konkurentsi tõttu Abmahnung saata. Prantsusmaal on maksimum 250 000 eurot kõrgeim, millele lisanduvad esindusorganisatsioonid, kes saadavad pretensioonid. Belgias kehtib 200 000 euro maksimum iga rikkumise kohta, mitte juhtumi kohta. Mikroettevõtte vabastus — vähem kui kümme töötajat ja maksimaalselt kaks miljonit eurot käivet — kehtib kõigis neis riikides ühtlaselt, sest see tuleneb otseselt direktiivist. Nende nelja riigiga väljaspool jääva, nagu Hispaania, Itaalia või Poola, ei ole veel kontrollitud, kes järelevalveorgan on ja millised karistused kehtivad; kes seal tarnib, teeb hästi, konsulteerides selle riigi ametlikku allikat.

Kust see järgneb: direktiiv ja riigisisesed rakendusseadused

See, et iga riik määrab oma järelvalveorgani ja täidab karistused ise, tuleneb Direktiivi (EU) 2019/882 olemusest: direktiiv määrab eesmärgi ja standardi, kuid jätab täitmise ja täitmise liikmesriikidele. Hollandis on see välja töötatud Implementatiewet toegankelijkheidsvoorschriften producten en diensten, Saksamaal Barrierefreiheitsstärkungsgesetz, Prantsusmaal Code de la consommation rakendamisel ja Belgias Economisch wetboek — neli eraldi seadust, mille tuumaks on sama Euroopa standard.