kas PDF-arve peab vastama juurdepääsetavuse nõuetele

PDF-arved jäävad tavaliselt ka nõuete alla

Jah, PDF-arve, mida veebipoe või teenuse kaudu kliendile pakutakse, kuulub enamasti samade juurdepääsetavuse nõuete alla kui saidi ülejäänud osa. Ei ole oluline, millisel failivormingul dokument asub, vaid see, kas see on seaduse reguleeritavale teenusele kuuluv osa. Arve, mille klient pärast tellimust automaatselt saab või alla laadida saab, kuulub sellele teenusele, ja seega kehtib nõue ka sellele: inimene, kes kasutab ekraanilugerit, peab saama arveid ka lugeda ja mõista.

Praktikas tähendab see, et PDF ei tohi olla teksti skanneeritud pilt, et loemisjärjekord on õige, et tabelid (näiteks summade ja käibemaksuga) on toetavale tarkvarale tabelina ära tuntavad ja et teavet ei edastata ainult värvi või kujundi kaudu. Need on samalaadsed nõuded, mis kehtivad ka veebipoe ülejäänud osale ja mis on koondatud mis WCAG 2.1 tase AA tähendab lihtsas keeles. Ettevõtete jaoks, kes kahtlevad, kas nende ettevõte üldse seaduse kohta käib, on see eraldi küsimus, mis on PDF-vormingust sõltumatu — kas juurdepääsetavuse seadus veebipoe jaoks kehtib.

Miks see normist tuleneb

EN 301 549 ja sellele tuginev WCAG 2.1 juhend ei tee failivormingu järgi vahet: nõuded kehtivad sisule, mis on teenuse osa, ja see hõlmab lisaks veebilehtedele ka dokumente, nagu teenuse osana olevad PDF-arved. Automaatne skann saab PDF-arvega kontrollida osa tehnilist struktuuri — näiteks seda, kas sildid on olemas ja kas tekst on tekstina ära tuntav — kuid ei saa hinnata, kas loemisjärjekord on ekraanilugeriga kasutajale sisuliselt õige või kas tabel on loogiliselt üles ehitatud. See on üks punktidest, mis igal aruandel tagasi tuleb kui miski, mida ei saa automaatselt tuvastada.