ma ei müü tooteid, vaid teenuseid – kas seadus kehtib ka minu puhul

Teenused kuuluvad samavõrd seaduse alla

Jah, seadus kehtib ka siis, kui müüakse mitte tooteid, vaid teenuseid. European Accessibility Act ei ole selgelt piiratud veebipoodidele, millel on tootekataloogi: see on suunatud tarbijatele, kes saavad internetis lepingu sõlmida, ja see kehtib võrdselt broneerimissüsteemi, tellimuse teenuse, veebis lõpetatava nõustamisteenuse või platvormi puhul, kus saab teenust broneerida või maksta. Erinevus, mida paljud ettevõtjad on oma peas loonud — "seadus on veebipoodidele, ma ei müü asju" — ei eksisteeri suunises.

Määrav ei ole see, mis müüakse, vaid kuidas: niipea kui tarbija saab veebisaidi või rakenduse kaudu lepingu sõlmida, maksta, broneerida või kontole sisse logida, loetakse sait elektroniliseks kaubanduseks suunise mõttes. See puudutab ka teenusepakkujaid, kellel pole füüsilist sortimenti: treenerid broneerimismooduliga, SaaS-ettevõtted registreerimisvooga, vuokraplatformid, tellimusteenused. See, mis siin erineb, on ulatus: B2B-veebisait kutsub esile teistsuguse kaalutluse kui teenus, mida pakutakse otse tarbijatele, ja ka seal on küsimus, kes on ostja, määravamalt kui küsimus, mida tarnitakse.

Kus see direktiivis kirjas on

EAA ulatus on määratletud teenuse kaudu, mitte toote kaudu: määrus (EU) 2019/882 nimetab elektroonilise kaubanduse eraldi kategooriana, millele määrus kehtib, ilma eristamata füüsiliste kaupade ja teenuste vahel. Kes soovib kontrollida, kas teenus jääb täpselt selle määratluse alla, leiab laiendatud selgituse mis on European Accessibility Act täpselt ja millal see kehtibVäiketegijatele on lisaks olemas mikro-ettevõtete vabastus: kes omab vähem kui kümmet töötajat ja ei teeni rohkem kui kaks miljonit eurot aastast käivet, jääb kohustusest vabaks, mida selgitatakse täpsemalt lehel mikro-ettevõtete vabastuse kohta mikro-ettevõtete vabastusJälgimine ja järelevalve Eestis kuulub ACM-i ülesandele, kes on ettevõtteid juba palunud selleks ette valmistuda.